Õppekava
Tallinna Jaan Poska Lasteaeda iseloomustab:
Õppe- ja kasvatustegevuse põhieesmärk:
Lapse mitmekülgne ja järjepidev areng toimub kodu ja lasteaia koostöös.
Õppe- ja kasvatustegevus toetab:
Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted:
Mängu kaudu õppimine
Mäng on koolieelses eas lapse põhitegevus; läbi mängu omandab laps mõtlemise- ja probleemilahendamisoskusi, eneseväljendamise- ja suhtlemisoskusi ning empaatiavõimet ja iseseisvust.
Lapsele turvatunde ja eduelamuse tagamine
Lasteaed on turvaline mängukoht, kus on loodud võimalused uurimiseks, katsetamiseks, eneseteostuseks. Siin saab väljendada tundeid ja saada tunnustust.
Integreeritus
Võimalus õppida mitmel moel ja erinevaid tegevusi ühildades - mängimine, näitlemine, ehitamine, lugemine, kirjutamine, käsitöö, kunst jne.
Järjepidevus
Põhimõte kergemalt raskemale, lihtsamalt keerulisemale, lähemalt kaugemale.
Kodu ja lasteasutuse koostöö
Vastastikune aktiivne koostöö lapse ja täiskasvanu vahel, lastel omavaheline suhtlemine; laste ja perekonna vaheline koostöö; koduse kasvatuse toetamine ja abistamine.
Individuaalsus ja eakohasus
Laste eripärade arvestamine, jõukohase ja loovust arendavate tegevuste pakkumine.
Lapse tervise hoidmine ja edendamine
Liikumisvajaduse rahuldamine, enese eest hoolitsemisoskuse kujundamine.
Humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine
Kiusamisest vabaks metoodika ja väärtused
Eesmärk:
Väärtused:
Lapse arengu jälgimine
Õpetajad (nii rühma, kui liikumis - ja muusikaõpetaja) jälgivad kavakindlalt lapse kehalist, vaimset ja sotsiaalset arengut.
Kehalise arengu hindamisel vaadeldakse eelkõige lapse üld- ja peenmotoorikat: koordinatsiooni, kõndi, rühti, tasakaalu, painduvust, täpsust, jõudu, vastupidavust, näo - ja sõrmalihaste kontrolli.
Vaimse arengu hindamisel vaadeldakse psüühiliste protsesside ja kujutluste ning õppimise alusoskuste arengut. Siia kuulub ka kõne kasutamise ja mõistmise hindamine.
Sotsiaalse arengu hindamisel vaadeldakse lapse tegutsemist ja suhtlemist teiste lastega ja täiskasvanutega, lapse tegevuste, eelkõige mängu arengut, iseseisvust ning toimetulekuoskusi, ka emotsioonide kontrolli ja väljendamise oskust, mis on tihedalt seotud kollektiivis kohanemisega. Vaadeldakse ka kõlbelist ja esteetilist arengut.
Lapse hindamisel kasutatakse kõige enam vaatlusmeetodit.
Kord aastas (veebruar - aprill), viiakse lastevanematega läbi lapse arenguvestlused.
Koolivalmiduse hindamine
Lapse ettevalmistamine kooliks algab juba enne lasteaeda tulekut ja jätkub ühtse järjepideva protsessina kuni lapse kooli minekuni. Tihedat koostööd tehakse lastevanematega, kes vastutavad lapse arengu eest ning lasteaed toetab neid.
Alates veebruarist täidetakse koolieelses rühmas koolivalmiduskaarti. Sellel täitmisel osaleda mõlemad rühma õpetajad ja muusika- ning liikumisõpetaja.
Vastavalt pedagoogilise nõupidamise otsusele (27.01.2011) kasutatakse koolieelse rühma arenguvestluses koolivalmiduskaardi kokkuvõtteid.
Koolivalmiduskaart antakse lapsevanemale lapse lasteaia lõpetamisel kaasa, mille ta saab viia kooli.
- Hea asukoht - kesklinn, lähedal asuvad kaks parki (Politseipark ja Kadrioru park)
- Suur õueala, kuhu on rajatud loodusõpperada
- Lapsesõbralik kasvukeskkond
- Lapse huvist lähtuv õppe - ja kasvatustöö
- Süsteemne lapse arengu jälgimine ja arenguvestluste läbiviimine
- Hea koostöö lastevanematega
- Mitmekesised õppetegevused ja üritused
- Õppetööd toetav huvitegevus: ballett, inglise keel, lauluring, jalgpall, ProDance tantsuring, robootika, judo
- Traditsioonid
- Kvalifitseeritud õpetajad
- Head suhted töökaaslaste vahelt
- Tervisedenduslik töö
- Avatud uste päevad ja tegevuste korraldamine lastevanematele
Õppe- ja kasvatustegevuse põhieesmärk:
Lapse mitmekülgne ja järjepidev areng toimub kodu ja lasteaia koostöös.
Õppe- ja kasvatustegevus toetab:
- lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut;
- lapse positiivset minapildi kujunemist;
- lapse arusaamist ümbritsevast keskkonnast;
- lapse eetilist käitumist;
- algatusvõimet;
- lapse esmaseid tööharjumusi;
- lapse kehalist aktiivsust ja arusaama tervise hoidmise tähtsusest;
- lapse mängu-, õpi-, sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arengut
Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted:
Mängu kaudu õppimine
Mäng on koolieelses eas lapse põhitegevus; läbi mängu omandab laps mõtlemise- ja probleemilahendamisoskusi, eneseväljendamise- ja suhtlemisoskusi ning empaatiavõimet ja iseseisvust.
Lapsele turvatunde ja eduelamuse tagamine
Lasteaed on turvaline mängukoht, kus on loodud võimalused uurimiseks, katsetamiseks, eneseteostuseks. Siin saab väljendada tundeid ja saada tunnustust.
Integreeritus
Võimalus õppida mitmel moel ja erinevaid tegevusi ühildades - mängimine, näitlemine, ehitamine, lugemine, kirjutamine, käsitöö, kunst jne.
Järjepidevus
Põhimõte kergemalt raskemale, lihtsamalt keerulisemale, lähemalt kaugemale.
Kodu ja lasteasutuse koostöö
Vastastikune aktiivne koostöö lapse ja täiskasvanu vahel, lastel omavaheline suhtlemine; laste ja perekonna vaheline koostöö; koduse kasvatuse toetamine ja abistamine.
Individuaalsus ja eakohasus
Laste eripärade arvestamine, jõukohase ja loovust arendavate tegevuste pakkumine.
Lapse tervise hoidmine ja edendamine
Liikumisvajaduse rahuldamine, enese eest hoolitsemisoskuse kujundamine.
Humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine
Kiusamisest vabaks metoodika ja väärtused
Eesmärk:
- luua kiusamist ennetava käitumiskultuur, kus suhtutakse üksteisesse sallivalt ning austavalt
- lapsed hoolivad üksteisest
- lapsed sekkuvad ja katsevad kiusamise eest kaaslast, kes seda ise teha ei suuda
Väärtused:
- Sallivus - näha ja aksepteerida kogu lasterühmas mitmekesisust ning kohelda üksteist võrdsena, mitmekesisuse mõistmine nii üksiku lapse kui rühma tugevdajana
- Austus - suhtuda jaatavalt ja hoolivalt rühma kõigisse lastesse, olla kõigi hea sõber, mitmekesisuse omaks võtmine ning teiste erinevuste ja kommete austamine
- Hoolivus - näidata üles huvi, osavõtlikkust, muret ja abivalmidust kõigi laste vastu - nii endast nooremate kui omavanuste vastu
- Julgus - jääda endale kindlaks ja seada piire; välja astuda, nähes teiste piire rikkumas; olla julge ja hea sõber, kes soovib ja on valmis tegutsema ebaõigluse vastu.
Lapse arengu jälgimine
Õpetajad (nii rühma, kui liikumis - ja muusikaõpetaja) jälgivad kavakindlalt lapse kehalist, vaimset ja sotsiaalset arengut.
Kehalise arengu hindamisel vaadeldakse eelkõige lapse üld- ja peenmotoorikat: koordinatsiooni, kõndi, rühti, tasakaalu, painduvust, täpsust, jõudu, vastupidavust, näo - ja sõrmalihaste kontrolli.
Vaimse arengu hindamisel vaadeldakse psüühiliste protsesside ja kujutluste ning õppimise alusoskuste arengut. Siia kuulub ka kõne kasutamise ja mõistmise hindamine.
Sotsiaalse arengu hindamisel vaadeldakse lapse tegutsemist ja suhtlemist teiste lastega ja täiskasvanutega, lapse tegevuste, eelkõige mängu arengut, iseseisvust ning toimetulekuoskusi, ka emotsioonide kontrolli ja väljendamise oskust, mis on tihedalt seotud kollektiivis kohanemisega. Vaadeldakse ka kõlbelist ja esteetilist arengut.
Lapse hindamisel kasutatakse kõige enam vaatlusmeetodit.
Kord aastas (veebruar - aprill), viiakse lastevanematega läbi lapse arenguvestlused.
Koolivalmiduse hindamine
Lapse ettevalmistamine kooliks algab juba enne lasteaeda tulekut ja jätkub ühtse järjepideva protsessina kuni lapse kooli minekuni. Tihedat koostööd tehakse lastevanematega, kes vastutavad lapse arengu eest ning lasteaed toetab neid.
Alates veebruarist täidetakse koolieelses rühmas koolivalmiduskaarti. Sellel täitmisel osaleda mõlemad rühma õpetajad ja muusika- ning liikumisõpetaja.
Vastavalt pedagoogilise nõupidamise otsusele (27.01.2011) kasutatakse koolieelse rühma arenguvestluses koolivalmiduskaardi kokkuvõtteid.
Koolivalmiduskaart antakse lapsevanemale lapse lasteaia lõpetamisel kaasa, mille ta saab viia kooli.
viimati uuendatud: 10.12.2018
